Kuidas tõendan ma CO2-heitmeid tonni terase kohta?

CBAM arvutab juba praegu, tootepassi veel mitte

CO₂-heitmete näitamine tonni terast kohta toimub kahe eraldiseisva kanaali kaudu ja see, milline kanal on rakendatav, sõltub sellest, mis terasega juhtub. Kes importeerib rauad või teraseid ELi väljastpoolt pärit riigist, peab arvestama süsinikupiiri korrigeerimismehhanismiga (CBAM, Määrus (EL) 2023/956): selles on juba sisaldatud kohustus arvutada ja teatada manustatud heitkoguseid tonni kohta vastavalt selles määruses sätestatud meetodile. Kes kaubitseb terasega ELi piires või töötleb seda ja peab hiljem esitama digitaalset tootepassi ESPR-i alusel, ootab teist meetodit: seda tootepassi ennast, mis tuleb määruse (EL) 2024/1781 artikli 39 alusel määrata toitegruppide kaupa delegeeritud õigusaktiga. Seega pole olemas jagatud arvestusmeetodit, mis mõlema eesmärgi jaoks korraga toimiks — CBAM-arvutus ei ole automaatselt sobiv ega piisav tootepassi jaoks, ja vastupidi.

Kes selle alla kuulub ja kes mitte

CBAM puudutab importijat: see isik, kes toob raudu, teraseid või teatud tuletisinstrumente väljastpoolt ELi Liidule sisse, on see, kellel on manustatud heitkoguste teatamiskohustus. Määrus käsitleb seda imporditoimingut, mitte teraseid, mis on juba ELis toodetud või mis ELi piires vahetavad omanikku ilma ELi väljastpoolsest piirstamiseta. Terastejäätkauplejate, metalltöötlejate ja konstruktsioonibedrijfide jaoks, kes ELi piires ostavad, ei ole CBAM seega tavaliselt nende enda ostu jaoks asjakohaseks raamistikuks — kui nad ei ole ise importijad.

Digitaalne tootepasport ESPR-i alusel toimib vastupidi: see pasport käsitleb toodet ennast, olenemata sellest, kus seda on toodetud, ja on mõeldud andmete kättesaadavaks tegemiseks toote elutsükli jooksul, sealhulgas keskkonnategevuse kohta kogu keti kohta — tootja, kaupmees, töötleja ja lõppkasutaja. Kas ja kuidas CO₂-heitmeid tonni kohta selles kohustuslikkult sisaldatakse ja millise arvestusmeetodi järgi, pole veel teada; see tuleneb alles raudade ja teraste toitegruppide delegeeritud õigusaktist.

CBAM käib juba, meetod passi jaoks veel mitte

CBAM-i puhul kehtib, et manustatud heitkoguste arvutamise ja teatamise kohustus tuleneb juba määrusest endast; täpsed arvestusreeglid on selles välja töötatud. Digitaalse raudade ja teraste tootepassi puhul ESPR-i alusel on see teisiti: artikkel 39 sätestab, et test-, mõõtmis- ja arvestusmeetodid määratakse toitegruppide kaupa ja raudade ja terasete jaoks ei ole seda delegeeritud õiguslikku akti veel. Kuni seda õiguslikku akti avaldatakse, puudub passi jaoks õiguslik viis CO₂ tonni kohta näitamiseks — mis ei tähenda, et midagi teha ei saa, kuid tähendab, et passi jaoks puudub kohustuslik, harmoneeritud meetod. Niipea kui see õigusakti avaldatakse, värskendatakse selle kuupäeva ja sisu selle platvormiga.

Kuidas seda praktikas käsitletakse

Kes peab tegelema raudade või teraste importiga ELi väljastpoolt, vaatab kõigepealt CBAM-määrust ennast: selles on sätestatud, millised kaubakoodid regulatsiooni alla kuuluvad ja millist arvestusmeetodit manustatud heitmete jaoks tuleb järgida. See on kanal, kus konkreetsed kohustused juba lasuvad.

Kes toodetakse terast ELi piires või töödeleb seda ja valmistub tootetunnistuse jaoks, peab mõistlikult kätte võtma CO₂-andmete inventuuri — näiteks tootja kaudu, olemasolevate keskkonnadeklaratsioonide kaudu või CBAM-andmete kaudu, kui neid on juba olemas, sest teraas on imporditud. Neid andmeid saab hiljem kasutada alusena, kuigi pasporti jaoks kehtivate arvutusmeetodid pole veel määratletud. Nüüd ei ole mõtet mingit meetodit definitiivseks kuulutada, sest delegeeritud akt võib selle meetodi kindlaks määrata viisil, mis erineb praegusest tavapärasest. Mõttekas on aga hoida olemasolevaid andmeid korralikult koos, et neid saaks meetodi avaldamisel kiiresti muuta selleks, mida pasport nõuab.

Alus: CBAM-määrus ja ESPR artikkel 39

Kohustus arvutada sisestatud heitkogused tonni kohta raua ja terase importimisel tuleneb määrusest (EL) 2023/956, süsinikhinnangute korrigeerimismehhanismist. Kohustus luua tootegruppide kaupa test-, mõõtmis- ja arvutusmeetod digitaalsele tootetunnistusele tuleneb määruse (EL) 2024/1781 (ESPR) artiklist 39. Raua ja terase puhul ei ole see viimane meetod veel avaldatud; CBAM-meetod on aga juba määruses endas.

Kes tegelikult juba tegeleb terase CO₂-aruandlusega impordi kaudu, konsulteerib CBAM-määrust kehtivate arvestusreeglite osas. Kes valmistub tootetunnistuse jaoks, hoiab olemasolevaid CO₂-andmeid korralikult koos ja ootab delegeeritud akti — seda lehekülge uuendatakse kohe, kui see on olemas.

Millel see põhineb

Määrus ise asub EUR-Lexi lehel. Viitame iga väitele; te ei pea meid usklikkus olema.

Mida te konkreetselt peate tegema

CO₂-heide tünnile on üks neist arvfiguurdest, millega teraseturguse ettevõtted kõige sagedamini kokku puutuvad: kõik teavad, et see arv saab kunagi tootepassi püsivaks osaks, kuid sellega seotud arvutusmeetod ei ole veel kindel. Aga see, mis sisuliselt juba toimub, on CBAM: terasetoomise puhul ELi välisriikidest palutakse CO₂-heide tünnile juba esitada ja arvutada, kuigi erineva eesmärgiga kui tootepassi puhul. Need kaks joont — CBAM praegu, pass hiljem — kulgvad osaliselt paralleelselt ja see on täpselt see, kust segadus tuleneb.

Mida teilt oodatakse

CO₂-andmete esitamine impordi ajal (CBAM)

Terase puhul, mida imporditakse väljaspoolt ELi, kehtib Määruse (EU) 2023/956 (CBAM) kohaselt, et tootmise käigus vabanev CO₂-heide teatatakse ja maksustatakse aja jooksul. Praktikas tähendab see 10–100 töötajaga ettevõtte jaoks, kes terasetoornet, seda, et tema tarnijatelt väljaspool ELi palutakse andmeid seotud heitete kohta ja need andmed fikseeritakse saatise kaupa. See ei ole seotud tootepassiga: CBAM on piiril kasutatav kaubavahetus, pass aga andmekandjaks, mis terasega kaasas käib. Mistõttu on CBAM-i mõju teraseimpordile eraldi küsimus, kuigi puudutab sama alusnumbreid.

Pärast arvutusmeetodi kinnitamist seda järgida

Ise tootepassi puhul kehtib ESPR-i (Määruse (EU) 2024/1781) 39. artikli alusel see, et väärtused nagu CO₂-heide tünnile määratakse test-, mõõtmis- või arvutusmeetodiga, mille kehtestab Euroopa Komisjon tootegrupite kaupa. Teraselepuhul seda meetodit veel pole. See ei tähenda, et midagi ei saa teha: see tähendab, et ettevõtete on mõistlik juba nüüd teada, millised andmed sellise arvutuse alusel asuvad, et neid pärast ei peaks tagantjärele tuletama. Arvesta romukao osakaalu, ahju tüüpi ja energia päritolu. Kes juba nüüd romukao osakaalu sulandi puhul kinnitab, on hiljem arvutustöös juba oluline osa tehtud, sest romukaos on enamikus teraseärijates teadaolevates CO₂-metoodikatest põhimuutuja.

Vahe tegemine scope 1, 2 ja 3 vahel

Juba ilma kindlaks määratud meetodita on praktiliselt kasulik eristada oma tootmisprotsessi heiteid (scope 1 ja 2) ja heiteid, mis on juba ostetud terasel või malmi sees (scope 3). Poolkujul toodete puhul, mida töödeldakse edasi, on oluline küsimus, kui palju CO₂-koormust ostetud materjalis sisaldub. See on vastuseisus küsimusega, kas malmi päritolu fikseeritakse passiks, sest toormaterjali päritolu määrab sageli CO₂-profiili — kõrgahju protsessist pärinev mall on erinev kui kuumromup elektriahju.

Andmed jälgitavaks jätta allikateni

Olenemata sellest, mis arvutusmeetod kehtestamisi saab, peavad alusnumbrid tulema tõestatavalt kusagilt: energiaarvest, protsessiregistrist, tarnija teatisest. CO₂-number, mida ei ole võimalik allikani jälgida, on praktikas kestvusega mittekokkusobiv, kui selleks küsib klient või järelevalveasutus.

Kus läheb praktikas valesti

Ettevõtted, kes sellega tegelema asuvad, kohtavad mitut korduva olukorda:

CBAM-arvud segatakse passiarvudega. Importija arvab, et CO₂-teatis, mida CBAM-i puhul esitati, kehtib automaatselt ka tootepassi puhul. Mõlema määruse ulatusala ja eesmärk erinevad ning passi arvutusmeetod ei ole veel kindel — CBAM-i arvu otse ühe-ühele ülevõtmine võib hiljem valesti hinnanguga lõppeda.
Kasutatakse keskmist arvut asemel arvut saatise või partii kaupa. Keskmine CO₂-väärtus terveks aastaks tootmist ei ütle palju ühe kindla mähise või terasekarre kohta, samas kui pass oodata laskab täpselt toote või partii kaupa andmeid.
Romukao osakaal ei ole registreeritud eraldi. Kuna praht omab suurt mõju CO₂-heitmele tonni kohta, on puuduv või ebatäpne praagi osakaalust tulenevate andmete registreerimine üks enim esinevatest puudujääkidest dokumendis.
Varustajad väljaspool ELi ei esita alusdandmeid. Impordi korral saadakse mõnikord ainult lõppnumber ilma põhjenduseta. Niipea kui seda numbrit kontrollitakse, puudub tugikas.
Oodatakse meetodit enne midagi fikseerimist. Kuna delegeeritud õigusakt on veel avaldamata, lükkavad paljud ettevõtted kogu registreerimise edasi. See tähendab, et enne seda kuupäeva jäävad põhiandmed puudu niipea, kui meetod kehtestub.

Mida te saate registreerida

Ülevaade saadetiste kaupa CO₂-andmetest, mis on CBAM-i jaoks esitatud, sealhulgas tarnija alusdatumiallikas.
Praagi osakaalust tulenevate andmete registreerimine smeltimise või partiide kaupa, mis tuleb kombineerida praagi osakaal sulatis.
Dokumendid tarnija kohta tootmisprotsessi tüübist (kõrgahju, elektriahju) ja vajaduse korral energiaallikast.
Arved või energiatarbimise registreerimine tootmisliini kaupa kui alusdandmed tulevaste arvutuste jaoks.
Märkus iga partiiga seoses toorme päritoluga, mis on kooskõlas vastava juurdepääsuga. rauamaagi päritolu.
Logiraamat tootmisprotsessi või energiaallikaga seotud muudatustest, nii et CO₂-andmeid saab hiljem õigele perioodile siduda.

Niipea kui Euroopa Komisjon avaldab delegeeritud õigusakte terase kohta ELi toodangupassi määruse artikli 39 alusel, ilmub siia arvutusmeetod ja kuupäev, millal see muutub kohustuslikuks.

See pole juriidiline nõu. See leht sisaldab üldist teavet määruste kohta, millest see platvorm räägib. Me ei tea teie olukorda. Kui teil on kahtlused oma juhtumi kohta, pöörduge juristiga või pädevale järelevalveasutusele.

Kirjutatud tehisintellektiga ülaltoodud allikate põhjal, inimese poolt 2026-08-22 kontrollitud. Kas midagi pole õige? Andke teada — parandused saavad eelisjärjekorra.