Millise meetodi järgi pean ma paspordi väärtusi mõõtma?

Terase meetmeetod pole veel määratletud

Raua ja terase puhul pole veel sätestatud, millise testimis-, mõõtmis- või arvutusmeetodiga tuleb digitaalse tootepassi väärtused määrata. ESPR (Määrus (EL) 2024/1781) sätestab artiklis 39 küll selle, kuidas see tulevikus toimib: iga tootegrupis, millele on kehtestatud nõuded, on olemas ühtne meetod, eelistatavalt harmoneeritud norm, mis avaldatakse ELi Ametlikus Lehes. Kuni selline norm puudub, võib kasutada muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Terase ja raua jaoks sellist konkreetset määratlemist praegu veel pole; see tuleb koos delegeeritud aktiga, millega selle tootegrupis nõuded kehtestab.

Milliseid väärtusi see puudutab — ja mis sellest eraldi seisab

Käesolev teema käsitleb viisi, kuidas väärtus passisse seatakse: näiteks kuidas kulude protsenti taaskasutatud materjalist, CO2-jalajälge või mehaanilist omadust mõõdetakse või arvutatakse. See ei käsitle küsimust, millised väärtused peavad passisse kohustuslikult kuuluma — seda sätestab eraldi ESPR artiklites 5–7 sätestatud jõudlus- ja teavitusnõuete kaudu. Seega on mõõtmismeetod ja sisunõue kaks eraldi etappi: kõigepealt määrab seadusandja, MID mõõdetakse, seejärel määrab artikkel 39, KUIDAS seda mõõdetakse. Terase ja raua puhul pole hetkel kumbagi veel tootest lähtuvalt määratletud. Olemasolevad normid, mis terasesektoris juba kasutuses on muudel eesmärkidel — näiteks CE-märgistuse või kvaliteedisertifitseerimise jaoks — pole automaatselt samad normid, mis tulevikus tootepasile ette kirjutada, kuigi kattuvus on täiesti võimalik.

Veel ühtegi kuupäeva, kuid kindel tee

Puudub kuupäev, millal terase ja raua mõõtmismeetod kindlustab. See kuupäev on seotud ESPR laiema ajaplaaniniga: 2025–2030. aasta tegevuskava näeb ette esimese delegeeritud akti 2026. aastal, kusjuures kohustused hakkavad kehtima hiljem. Kuni delegeeritud akti terase ja raua kohta pole avaldatud, puudub selle tootegrupis passi jaoks juriidiliselt ette kirjutatud mõõtmismeetod. See ei tähenda, et midagi ei juhtu: komisjon tegutseb kindla tee järgi, kusjuures normaliseerimisasutused palutakse tavaliselt kõigepealt harmoneeritud normi välja töötama. Kuni see norm on olemas ja määratud, puudub praktikas selles sektoris ühtne, kohustuslik mõõtmismeetod.

Mida see tähendab ettevalmistamisel

Kes nüüd juba tootepassi jaoks terase jaoks ettevalmistused teeb, peaks käima järgmises järjekorras. Esiteks: jälgida, milline delegeeritud akt terase ja raua jaoks avaldatakse, sest see määrab nii sisunõuded kui ka viitamise mõõtmismeetodile. Seejärel: kontrollida, kas sellega määratakse ette harmoneeritud norm ja kui jah, siis milline — see on norm, millele mõõtmine peab tuginema. Vahepeal on mõttekas oma olemasolevad mõõtmis- ja katseandmed (näiteks olemasolevast kvaliteedikontrollist, keskkonnadeklaratsioonidest või ahela raportoorimisest) korras hoida ja jäljendatavaks teha, et neid hiljem saaks hõlpsalt vastavalt kehtivale meetodile kontrollida. Pole mõtet nüüd juba meetodit valida ja selle järgi asjad korraldada, sest pole teada, kas see meetod sobib sellega, mida delegeeritud akt tulevikus ette kirjutab. Ettevõtted, kes toimivad tootjate või importijatena — pooled, kellelt Ferropas passi lähteandmeid kogub — peaksid jälgima Euroopa Komisjoni teateid nende delegeeritud aktide kohta või lasema seda hoogsalt jälgida.

Õiguslik alus: artikkel 39 ja artiklid 5–7

Asjaolu, et iga tootegrupi kohta kehtestatakse kindlaksmääratud mõõtmismeetod, tuleneb ESPR-i (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1781) artiklist 39, mis käsitleb katse-, mõõtmis- ja arvutusmeetodeid. See artikkel reguleerib eelistust harmoonistatud standardite suhtes ja seda, mis kehtib seni, kuni neid pole. Millised väärtused täpselt mõõdetakse — nõuete endi sisu — tuleneb sama määruse artiklitest 5 kuni 7, mis käsitlevad ökodisaini nõudeid ning jõudlus- ja teabenõudeid. Mõlemad osad väljastatakse iga tootegrupi jaoks eraldi delegeeritud aktiga; raua ja terase puhul seda akti pole veel.

Mida saad sa praegu teha

Jälgi raua ja terase delegeeritud akti avaldamist, säilita olemasolevaid mõõtmis- ja katseandmeid jäljitataval viisil ja lükka konkreetse mõõtmismeetodi valik edasi seni, kuni ametlik norm või meetod on määratud. Seda lehekülge uuendatakse niipea, kui Euroopa Komisjon avaldab selle toetegrupi mõõtmismeetodi.

Millel see põhineb

Määrus ise asub EUR-Lexi lehel. Viitame iga väitele; te ei pea meid usklikkus olema.

Mida te konkreetselt peate tegema

Mida teilt oodatakse

ESPR reguleerib artiklis 39, et tootepassi jaoks kasutatavad väärtused peaval tugema usaldusväärsete, täpsete ja korduvtatavate test-, mõõtmis- või arvutusmeetodite peal. See pole eraldiseisev nõue: artikkel 39 töötab koos artikletega 5 kuni 7, milles on määratletud, millised jõudlus- ja informatsiooninõuded määratakse kindlaks tootegruppi kohta. Terase ja muude rauaproduktide puhul määratletakse need meetodid delegeeritud aktide kaudu tootegruppi kohta — terase konkreetne meetod puudub veel.

Meetod peab olema usaldusväärne, täpne ja kordustatav

Praktikas tähendab see, et 10–100 töötajaga ettevõte ei saa lihtsalt kasutada oma arvutusmeetodit ja esitada seda lõplikuna. Määrus nõuab meetodit, mille abil teine ettevõte sama toorainega ja sama protsessiga jõuaks võrreldavale tulemusele. Metallitöötlejale, kes näiteks määrab seisundi praagi osa või arvutab CO2-heite tonni terase kohta, on see põhjus mitte loota sisemisele toetuseta Exceli mudelile, vaid meetodile, mis vastab sellele, mis hiljem delegeeritud aktis määratakse. Vt ka kuidas määrate praagi osa seisundis ja kuidas näitate CO2-heite tonni terase kohta.

Meetod tuleneb tootegrupile spetsiifilistest täitmisreeglitest

Artikled 5 kuni 7 ESPR määravad, et nõuded töötletakse välja tootegruppi kohta, ja artikkel 39 sellele järgnedes määrab, et ka vastav mõõtmismeetod määratakse kindlaks tootegruppi kohta — mitte üldiselt kõigile toodetele korraga. Terasekauplejale või ehitusettevõttele tähendab see, et näiteks mööbli või elektroonikatarvete jaoks määratletud meetodit ei saa ilma muudatusteta terase pooltootekaupade jaoks rakendada. Oodatakse selle tootegrupiga spetsiifilist lahendust, ja seni puudub seadusega ette nähtud arvutusmeetod, millele toetuda.

Olemasolevad standardid võivad olla aluseks, kuid need ei ole automaatselt ESPR-meetod

Paljud ettevõtted töötavad juba standarditega, nagu terasesortide EN-standardid, või CO2-arvutustega vastavalt olemasolevatele sektori kokkuleepetele. Artikkel 39 jätab ruumi tunnustatud standarditele tuginemisel, kuid see toimub kindlasti alles siis, kui delegeeritud akt viitab konkreetsele standardile või testmeetodile. Ettevõttele, mis juba töötab EN 10204 sertifikaadiga, on kasulik vaadata, kuidas see sertifikaat seostub tulevase passi — vt kuidas vastavustõend 3.1 seostub tootepasportiga. Sertifikaat näitab nüüd juba midagi, kuid pole kindel, kas see katab sama meetodit, mida hiljem passipäringuna nõutakse.

Meetod peab olema kontrollitav kolmandate osapoolte jaoks

Artikli 39 korduvalt esinev element on, et kasutatud meetod tagab kontrolli võimalikkuse: passis olev väärtus peab olema jälgitav viisini, kuidas see on määratletud. Selle suurusega ettevõtte jaoks tähendab see, et ei fikseerita ainult tulemust (arv), vaid ka seda, kuidas see arv tekkis: milliseid mõõteinstrumente, milliseid valimeid, millist arvutusvalemit. Kes peab uurima, kes võib neid alusandmeid vaadata, loeb rohkem kes saab produktipassist milliseid andmeid näha.

Kus läheb praktikas valesti

Esimene olukord, mis sageli esineb: ettevõte kasutab CO2-heite sisemist arvutusmeetodit, mis on välja arendatud teiseks otstarbeks (näiteks kliendiaruandluse jaoks), ja rakendab seda meetodit üks ühele passile ilma kontrollimata, kas see vastab sellele, mida ESPR-meetod hiljem nõuab.

Teiseks: sulamite tarnija esitab väärtused ilma testmeetodita, mille tulemusena saab vastuvõtja arvu, mida ei saa jäljendada. See puudutab ka küsimust, millised sulamielementid tuleb teada anda — teada antud protsent ilma meetodita on raske kontrollida.

Kolmas olukord: ettevõte ajab segamini normatiivi, millega teraseliik on määratletud, ja meetodit, millega tulemusnäitajat (näiteks ringkäitavust) on määratud. Need on kaks erinevat asja — norm ütleb midagi teraseliigi kohta, meetod ütleb midagi selle kohta, kuidas omadust on mõõdetud. Kes soovib neid lahus hoida, võib seda võrrelda kuidas teraseliik ja norm on määratletud versus kuidas ringkäitavus on tõestatud.

Neljas: ettevõte ei oota lõplikku meetodit ja avaldab juba väärtused eeldusel, ilma et see eeldus oleks selgelt identifitseeritav. Niipea kui delegeeritud akt ilmub, võib see nõuda juba avaldatud passide muutmist.

Viies: ettevõte eeldab, et passi mõõtmismeetod on sama mis CBAM-aruandluseks kasutatav meetod. Mõlemal määrusel on oma määratlused ja arvutusviisid; kes seda võrrelda soovib, leiab selle teise määruse kohta rohkem teavet mida CBAM tähendab teraseimpordi jaoks.

Mida te saate registreerida

Ülevaade, milliseid väärtusi praegu juba mõõdetakse või arvutatakse, ja millise meetodiga seda tehakse (sisemine protokoll, norm, sertifikaat).
Viite alus iga väärtuse juures: milline testiraport, milline proov, milline arvutusvalem on aluseks.
Märkus iga väärtuse juurde, mida pole veel kindlaksmääratud ESPR-meetodi järgi, nii et see on hiljem kergesti leitav ja muudetav.
Kirjavahetus tarnijatega nende meetodi kohta, millega nad oma väärtused (näiteks sulamite protsent või kraamiosa) on määratlenud.
Võrdlus olemasolevate sertifikaatide (nt 3.1-inspektsioonisertifikaatide) ja andmete vahel, mida pass kunagi nõuab, nii et on selge, milline osa on juba kaetud ja milline osa puudub.
Muutuste päevik mõõtmismeetodites, nii et hilisemas kontrollis on selge, millist meetodit millal kasutati.

See pole juriidiline nõu. See leht sisaldab üldist teavet määruste kohta, millest see platvorm räägib. Me ei tea teie olukorda. Kui teil on kahtlused oma juhtumi kohta, pöörduge juristiga või pädevale järelevalveasutusele.

Kirjutatud tehisintellektiga ülaltoodud allikate põhjal, inimese poolt 2026-08-22 kontrollitud. Kas midagi pole õige? Andke teada — parandused saavad eelisjärjekorra.